Arhiiv: Sündmused

Kupumassaaži e-kursus on koostatud lääneliku massaažiteooria põhiselt, kus massaažiseansi käigus mõjutatavad skeletilihased, kasutatavad massaaživõtted, massaaživõtete suunad ja teised olulised põhimõtted saavad põhjendatud loogiliste seisukohtadega. Näiteks selgitatakse, miks teatud massaaživõtteid silikoonkuppudega tehakse ühes suunas, miks ei tehta teatud massaaživõtteid teises suunas, miks osa massaaživõtteid silikoonkuppudega tehakse seljal üles-alla, miks osa risti jne.

Kas soovid klassikalist massaaži õppida ainult e-kursusena? Võimalus selleks on meie poolt loodud, sest klassikalise massaaži e-kursus on koostatud viisil, et selle põhjal on võimalik õppida klassikaline massaaž selgeks ilma kontaktõppes osalemata.

Funktsionaalse anatoomia kursusel õpid selgeks sadakond erinevat skeletilihast, teades kursuse lõpus paljude erinevate skeletilihaste nimetusi ja paiknemist inimkehal. Samuti omandad kursusel baasteadmised skeletilihaste algus- ja kinnituskohtadest, mille abil tuletatakse skeletilihaste funktsioonid ehk erialane liigutuslik terminoloogia: painutamine, sirutamine, eemaldamine, lähendamine, siserotatsioon, välisrotatsioon, supinatsioon, pronatsioon jne. Funktsionaalne anatoomia loob põhjaliku aluse inimkeha toimimise mõistmiseks skeletilihaste – ennekõike skeletilihaste funktsioonide – tasandil. Näiteks millised skeletilihased tekitavad nõgusselgsust, millised skeletilihased osalevad sirgselgsuse tekkel, millised skeletilihased moodustavad jalavõlve (pikivõlvid ja ristivõlv) jne. Samuti ei jää kursusel käsitlemata ladinakeelsed nimetused, sest neid on samuti vaja tunda, kuna tegemist on rahvusvahelise erialakeelega. Samas on meie kursus üles ehitatud eestikeelsele terminoloogiale, sest koolitamiskogemus näitab, et lihtsam on õppida asjad selgeks esmalt eesti keeles ja seejärel lisada kursusele ka ladinakeelne terminoloogia. Seetõttu on funktsionaalse anatoomia kursus kombinatsioon kahest keelest.

Funktsionaalse anatoomia kursusel õpid selgeks sadakond erinevat skeletilihast, teades kursuse lõpus paljude erinevate skeletilihaste nimetusi ja paiknemist inimkehal. Samuti omandad kursusel baasteadmised skeletilihaste algus- ja kinnituskohtadest, mille abil tuletatakse skeletilihaste funktsioonid ehk erialane liigutuslik terminoloogia: painutamine, sirutamine, eemaldamine, lähendamine, siserotatsioon, välisrotatsioon, supinatsioon, pronatsioon jne. Funktsionaalne anatoomia loob põhjaliku aluse inimkeha toimimise mõistmiseks skeletilihaste – ennekõike skeletilihaste funktsioonide – tasandil. Näiteks millised skeletilihased tekitavad nõgusselgsust, millised skeletilihased osalevad sirgselgsuse tekkel, millised skeletilihased moodustavad jalavõlve (pikivõlvid ja ristivõlv) jne. Samuti ei jää kursusel käsitlemata ladinakeelsed nimetused, sest neid on samuti vaja tunda, kuna tegemist on rahvusvahelise erialakeelega. Samas on meie kursus üles ehitatud eestikeelsele terminoloogiale, sest koolitamiskogemus näitab, et lihtsam on õppida asjad selgeks esmalt eesti keeles ja seejärel lisada kursusele ka ladinakeelne terminoloogia. Seetõttu on funktsionaalse anatoomia kursus kombinatsioon kahest keelest.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kursusel antakse ülevaade inimese kõikidest elundkondadest ehk süsteemidest: 1) vereringesüsteem, 2) seedeelundite süsteem, 3) lümfisüsteem, 4) hingamiselundite süsteem, 5) urogenitaalsüsteem, 6) endokriinsüsteem, 7) närvisüsteem ja 8) sensoorne süsteem. Lisaks ühe süsteemi piires jagatavatele teadmistele selgitatakse ka seoseid teiste süsteemidega. Näiteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid mõjutavad teiste elundite tööd, kuidas on seotud lümfisüsteem ja vereringesüsteem, kuidas vererõhk mõjutab neerude tööd jms. Kursusel otsitakse võimalikult palju erinevaid seoseid erinevate elundkondade vahel, et süsteemsemalt mõtestada ja mõista inimese erinevate süsteemide tööd ning seda tehakse lihtsas ja arusaadavas talupojakeeles. Õppetööd läbiviies kasutatakse interaktiivseid õppevahendeid, et osalejad saaksid praktiliselt kogeda ja õppida inimkeha toimimist. Kursus on loodud nii, et see oleks kättesaadav kõigile huvilistele, sõltumata nende eelnevast teadmistetasemest.

Kinesioteipimise e-kursus on kombinatsioon kinesioteipimise paljudest erinevatest tehnikatest. Kinesioteipimise e-kursusel omandad teadmised, millistel juhtudel võiks skeletilihaseid kinesioteipida ning kuidas kinesioteipe lihaspõhiselt korrektselt paigaldada. Lihaspõhiste tehnikate põhieesmärk on skeletilihaste pinget vähendada ning seeläbi nii liigestele kui ka rühile tervikuna positiivset mõju avaldada. Lihaspõhiste tehnikate kasutamisel paigaldatakse kinesioteip venituspingeta skeletilihase alguskohast kinnituskohani või vastupidi, samal ajal kliendi skeletilihaseid venitades. Lisaks lihaspõhistele tehnikatele käsitletakse e-kursusel ka nn jätkukursuse tehnikaid: tavaliselt paigaldatakse kinesioteip inimkehale venituspingega, et osaliselt muuta liigeste (ja ka luude) asendeid, et tagada parem rüht või liigeste stabiilsus, ennetada vigastuste teket jne. Tehnikate erinevus seisneb selles, et kui lihaspõhiste tehnikate rakendamisel antakse mõjutus inimkehale ennekõike skeletilihaste venimise teel, siis nn jätkukursuse tehnikatele on iseloomulikum vastupidine olukord: kinesioteip tagab skeletilihaste n-ö tugevamaks muutumise. Samas pole tegemist ainsate nn jätkukursuse tehnikatega, sest lümfiringlust toetavad tehnikad, sidemete tehnikad, valupunkti tehnikad jms tulevad kinesioteipimise e-kursusel samuti teemaks.

Situatsioonipõhise massaaži e-kursus on koostatud lääneliku massaažiteooria põhiselt. Situatsioonipõhise massaaži e-kursuse eesmärk on aidata leida massööril erinevate probleemide (nt liigeseprobleemide) lahendamisel erisuguseid lähenemisviise. Näiteks inimesel valutab parem põlveliiges, siis e-kursusel tuuakse välja erinevaid seisukohti, kuidas kliendil aidata põlvevalu leevendada (vähendada). Massöör saab neid teadmisi praktikas rakendada.

Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel antakse ülevaade inimese kõikidest elundkondadest ehk süsteemidest: seedeelundkond, süda ja vereringe, lümfisüsteem, hingamiselundkond, urogenitaalsüsteem: kuse- ja suguelundid, endokriinsüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid. Lisaks elundkonna piires omandatud teadmistele, selgitatakse ka erinevaid seoseid teiste elundkondade/süsteemide vahel. Näiteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid mõjutavad teiste elundite tööd või kuidas lümfisüsteem ja vereringesüsteem on omavahel seotud. Omandatud baasteadmiste abil oskate e-kursuse lõpus paremini mõista inimkeha kui terviku toimimist.

Funktsionaalse anatoomia e-kursusel õpid selgeks sadakond erinevat skeletilihast, teades e-kursuse lõpus paljude erinevate skeletilihaste nimetusi ja paiknemist inimkehal. Samuti omandad e-kursusel baasteadmised skeletilihaste algus- ja kinnituskohtadest, mille abil tuletatakse skeletilihaste funktsioonid ehk erialane liigutuslik terminoloogia: painutamine, sirutamine, eemaldamine, lähendamine, siserotatsioon, välisrotatsioon, supinatsioon, pronatsioon jne. Funktsionaalne anatoomia loob põhjaliku aluse inimkeha toimimise mõistmiseks skeletilihaste – ennekõike skeletilihaste funktsioonide – tasandil. Näiteks millised skeletilihased tekitavad nõgusselgsust, millised skeletilihased osalevad sirgselgsuse tekkel, millised skeletilihased moodustavad jalavõlve (pikivõlvid ja ristivõlv) jne.