Kinesioteibi kursuse 1. osas (lihaspõhine) käsitlesime kinesioteipimise viisi, kus oluline oli lihaste algus- ja kinnituskohtade tundmine ja nende õige venitamine. Ei saa väita, et jätkukursusel ei oleks lihasanatoomia tundmine oluline, vaid siin tulevad käsitlemisele iseloomult teistsugused tehnikad (ligamentide, lümfiringlust toetav ja muud korrigeerivad tehnikad).

Kursus on koostatud lääneliku teooria põhiselt, mis tähendab, et kõik töödeldavad lihased, kasutatavad võtted ja muud põhimõtted (nt näidustused ja vastunäidustused) põhjendatakse kursusel ära. Ei saa esineda sellist olukorda, kus koolitaja ei ole võimeline selgitama võtte toimet inimkehale ning põhjendades peab ta suutma tugineda kas siis anatoomiale ja/või füsioloogiale ja/või teadusele jne. Kõige olulisem ongi just teadlikkuse tõstmine, et miks ühte võtet tuleb teha sellises suunas ning miks ei tohi seda teha teises suunas (nt miks osa võtteid seljal tehakse üles-alla ja miks osa risti).

Kinesioteipimise kursuse esimeses osas (lihaspõhine) käsitlesime kinesioteipimise viisi, kus oluline oli teada lihaste algus- ja kinnituskohti ning lihase õiget venitusviisi. Ei saa väita, et jätkukursusel ei oleks lihasanatoomia tundmine oluline, kuid siin tulevad käsitlemisele iseloomult teistsugused tehnikad nagu ligamentide tehnika, lümfiringlust toetav tehnika ja muud korrigeerivad tehnikad. Neid nimetatakse turul kindlasti erinevate nimetustega, kuid sisu jääb ikkagi samaks. Eesmärgiks on kinesioteibi venituspinge abiga kutsuda esile soovitud suunas muutusi (nt õlad, mis on ette vajunud, siis need on vaja "tagasi tõmmata" või valutavat põlve kinesioteipimisega toestada jne).  Lisaks eelnevale, räägitakse kursusel ka rühist, et kuidas oleks seda mõistlik hinnata ja kinesioteipi lähtuvalt rühi muutustest paigaldada.

Kinesioteipimise 1. osa kursus on kombinatsioon teooriast ja praktikast, kus õpitakse selgeks lihaspõhised tehnikad kinesioteibi paigaldamisel ja teooria osas hangitakse teadmised, et milliseid lihaseid konkreetse elulise situatsiooni korral võiks kinesioteipida. Nt milliseid lihaseid võiks kinesioteipida külmade käte, jalga kiirguva valu, seljavalu, kukekannuse jne probleemi korral.

Kinesioteipimise kursuse esimeses osas (lihaspõhine) käsitlesime kinesioteipimise viisi, kus oluline oli teada lihaste algus- ja kinnituskohti ning lihase õiget venitusviisi. Ei saa väita, et jätkukursusel ei oleks lihasanatoomia tundmine oluline, kuid siin tulevad käsitlemisele iseloomult teistsugused tehnikad nagu ligamentide tehnika, lümfiringlust toetav tehnika ja muud korrigeerivad tehnikad. Neid nimetatakse turul kindlasti erinevate nimetustega, kuid sisu jääb ikkagi samaks. Eesmärgiks on kinesioteibi venituspinge abiga kutsuda esile soovitud suunas muutusi (nt õlad, mis on ette vajunud, siis need on vaja "tagasi tõmmata" või valutavat põlve kinesioteipimisega toestada jne).  Lisaks eelnevale, räägitakse kursusel ka rühist, et kuidas oleks seda mõistlik hinnata ja kinesioteipi lähtuvalt rühi muutustest paigaldada.

Klassikaline massaaž võiks olla esimene kursus, millest iga massaažihuviline võiks alustada. Sellel kursusel omandatakse massaaži ABC ja kui seda tehakse puudulikult, siis viib see teatud faasis olukorrani, kus järgmiste massaažiliikide õppimisel ei suudeta infot millegagi seostada. Klassikalise massaaži kursusel saadakse teadmised, et millised on näidustused ja vastunäidustused massaažiks (anamneesi kogumine). Selle põhjal tehakse valik, et kas massaaž on osaliselt või täielikult vastunäidustatud. Nt kas palaviku korral võib massaažis käia või mis seisukoht tuleb võtta veenilaiendite korral jne. Lisaks omandatakse teoorias teadmised, et millised mehhanismid leiavad organismis aset, kui kliendile soovitatakse seansi järgselt vedelikku (vett tarbida) ja millised hormonaalsed muutused kaasnevad massaažiga. Täpsemat teavet saad kursuse temaatika osas õppekava juurest (vt ülevalt).

Klassikaline massaaž võiks olla esimene kursus, millest iga massaažihuviline peaks alustama, sest sellel kursusel omandatakse massaaži ABC. Kui seda tehakse puudulikult, siis viib see teatud faasis olukorrani, kus järgmiste massaažiliikide õppimisel ei suudeta infot millegagi seostada. Klassikalise massaaži kursusel saadakse teadmised, et millised on näidustused ja vastunäidustused massaažiks (anamneesi kogumine). Selle põhjal tehakse valik, et kas massaaž on osaliselt või täielikult vastunäidustatud. Nt kas palaviku korral võib massaažis käia või mis seisukoht tuleb võtta veenilaiendite korral jne. Lisaks omandatakse teoorias teadmised, et millised mehhanismid leiavad organismis aset, kui kliendile soovitatakse seansi järgselt vedelikku (vett tarbida) ja millised hormonaalsed muutused kaasnevad massaažiga. Täpsemat teavet saad kursuse temaatika osas õppekava juurest (vt ülevalt).

Kinesioteipimise 1. osa kursus on kombinatsioon teooriast ja praktikast, kus õpitakse selgeks lihaspõhised tehnikad kinesioteibi paigaldamisel ja teooria osas hangitakse teadmised, et milliseid lihaseid konkreetse elulise situatsiooni korral võiks kinesioteipida. Nt milliseid lihaseid võiks kinesioteipida külmade käte, jalga kiirguva valu, seljavalu, kukekannuse jne probleemi korral.