Kinesioteipimise e-kursusel omandad teadmised kinesioteipimise põhialustest, erinevatest tehnikatest ning nende rakendamise loogikast, mõjutatavatest skeletilihastest ning nende mõjust rühile, liigestele jne. Ühesõnaga e-kursusel omandad kõik vajaliku selleks, et tagada tugev teoreetiline põhi praktiliseks osaks.

Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel antakse e-kursusel osalejale ülevaade erinevatest elundkondadest/süsteemidest, milleks on seedeelundkond, hingamiselundkond, närvisüsteem jne. Lisaks elundkonna piires omandatud teadmistele, selgitatakse e-kursusel ka erinevaid seoseid teiste elundkondade/süsteemide vahel.

Funktsionaalne anatoomia kursusel õpid selgeks üle 100 erineva skeletilihase, teades kursuse lõpus nii lihaste eesti- kui ka ladinakeelset nimetust. Samuti omandatakse sellel kursusel teadmised lihaste algus- ja kinnituskohtadest, nende funktsioonidest nagu painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, rotatsioonid, deviatsioon jne. Tegemist on kursusega, mis loob aluse selleks, et kuidas toimib inimkeha skeletilihaste tasandil. Nt millised lihased vastutavad rühi muutuste eest ehk mis lihased tekitavad nõgusselgsust, mis sirgselgsust või millised lihased muutuvad nõrgaks lampjalgsuse korral, millised lihased moodustavad jällegi jalavõlvid (pikivõlvid ja ristivõlv) jne. Inimkeha saab sellel kursusel täiesti uue dimensiooni.

Klassikaline massaaž võiks olla esimene kursus, millest iga massaažihuviline võiks alustada, sest sellel kursusel omandatakse massaaži ABC. Kui seda tehakse puudulikult, siis viib see teatud faasis olukorrani, kus järgmiste massaažiliikide õppimisel ei suudeta infot millegagi seostada ehk teadmisi omandatakse mehaaniliselt. Klassikalise massaaži kursusel saadakse teadmised, et millised on näidustused ja vastunäidustused massaažiks (anamneesi kogumine). Selle põhjal tehakse valik, kas massaaž on osaliselt või täielikult vastunäidustatud. Nt kas palaviku korral võib massaažis käia või mis seisukoht tuleb võtta veenilaiendite korral jne. Lisaks omandatakse teoorias teadmised, et millised mehhanismid leiavad organismis aset, kui kliendile soovitatakse seansi järgselt vedelikku (vett tarbida) ja millised hormonaalsed muutused kaasnevad massaažiga jne.

Kupumassaaži kursus on koostatud lääneliku massaažiteooria põhiselt, kus massaažiseansi käigus mõjutatavad skeletilihased, kasutatavad võtted ja muud olulised põhimõtted (näiteks massaaži näidustused ja vastunäidustused) saavad kursusel põhjendatud loogiliste seisukohtadega. Samuti selgitatakse kursusel osalejatele, miks ühte massaaživõtet kuppudega tuleb teha ühes suunas ning miks ei tehta teatud massaaživõtet teises suunas (näiteks miks osa võtteid seljal tehakse üles-alla ja miks osa risti).

Massaaž tähendab reeglina seda, et massöör oma kätega teostab kliendile massaaži. Samas kui eesmärgiks on massaažist maksimaalset kasu saada, siis enne massaažiseanssi tuleks läbi viia testimine. Testimist saab vaadata kahest aspektist: skeletilihaste testimine ning ka liigeste testimine. Samas on eelnevad testimised teatud ulatuses läbi põimunud. Seega praeguse kursuse eesmärgiks on anda kursusel osaleja teadmised, kuidas toimub või kuidas võiks toimuda massaaži valdkonnas testimine ning kuidas saaks saadud andmeid massaaži tehes rakendada. Näiteks kui testimisel selgub, et kliendi reie tagumise rühma lihaste elastus ei ole mõlemal reie poolel võrdsed, siis milliseid skeletilihaseid võiks massaažiga mõjutada. Võtame veel ühe näite. Kui inimesel on puusaliigeses limiteeritud siserotatsioon, siis milliseid piirkondi võiks massaažiga mõjutada, et tagada puusaliigeses optimaalne liikuvus. Eelnevatele küsimustele aitab testimine  vastuseid leida. Kursusel koos paarilisega harjutatakse erinevaid testimise võimalusi ning hiljem tõlgendatakse saadud andmeid, läbi mille leitakse, millised skeletilihased võiksid testitaval olla nõrgad, millised tugevad ning milliseid piirkondi võiks massaažiga mõjutada ja milliseid mitte.

Kinesioteipimise kursuse 2 in 1 tähendab seda, et kui varasemalt oli meil kinesioteipimise 1. osa kursus (lihaspõhised tehnikad) ühel päeval ja kinesioteipimise 2. osa kursus (nn jätkukursuse tehnikad) teisel päeval, siis nüüd oleme tehniliste võimaluste arenemise tulemusel kaks kursust liitnud üheks tervikuks ehk teinud kahest kontaktõppepäevast ühe pikema kontaktõppepäeva ning lisandunud on e-õpe (videoloengud)! Kuna teooria moodustab päris suure osa kinesioteipimise kursustest, siis lahendasime asja sel viisil, et teooria toimub edaspidiselt suures ulatuses veebis e-kursusena. Väga üksikud teemad teooria osas tulevad teemaks kontaktõppel.