Funktsionaalse anatoomia kursusel õpid selgeks sadakond erinevat skeletilihast, teades kursuse lõpus paljude erinevate skeletilihaste nimetusi ja paiknemist inimkehal. Samuti omandad kursusel baasteadmised skeletilihaste algus- ja kinnituskohtadest, mille abil tuletatakse skeletilihaste funktsioonid ehk erialane liigutuslik terminoloogia: painutamine, sirutamine, eemaldamine, lähendamine, siserotatsioon, välisrotatsioon, supinatsioon, pronatsioon jne. Funktsionaalne anatoomia loob põhjaliku aluse inimkeha toimimise mõistmiseks skeletilihaste – ennekõike skeletilihaste funktsioonide – tasandil. Näiteks millised skeletilihased tekitavad nõgusselgsust, millised skeletilihased osalevad sirgselgsuse tekkel, millised skeletilihased moodustavad jalavõlve (pikivõlvid ja ristivõlv) jne. Samuti ei jää kursusel käsitlemata ladinakeelsed nimetused, sest neid on samuti vaja tunda, kuna tegemist on rahvusvahelise erialakeelega. Samas on meie kursus üles ehitatud eestikeelsele terminoloogiale, sest koolitamiskogemus näitab, et lihtsam on õppida asjad selgeks esmalt eesti keeles ja seejärel lisada kursusele ka ladinakeelne terminoloogia. Seetõttu on funktsionaalse anatoomia kursus kombinatsioon kahest keelest.
Meie funktsionaalse anatoomia kursus kasutab inimsuuruses skeleti mudelit, pakkudes põhjalikku ja praktilist õpikogemust. Iga õppepäev hõlmab nii teoreetilist osa kui ka praktilist poolt, kus vaatame üle skeletilihaste paiknemise skeleti mudelil. Selle abil omandad kursuse käigus vajalikud baasteadmised, et mõista, kuidas keha erinevad osad koos toimivad ja üksteist mõjutavad. Selline lähenemine võimaldab omandada süvitsi teadmisi skeletilihaste funktsioonidest. Kursuse põhieesmärk on pakkuda põhjalikku arusaamist inimese funktsionaalsest anatoomiast, mida hiljem saab rakendada erinevates valdkondades.
Funktsionaalse anatoomia kursusel omandatavaid teadmisi saab praktikasse üle kanda ning sellest saavad palju kasu järgmiste valdkondade esindajad: massöörid, treenerid, füsioterapeudid, kinesioteipijad, kiropraktikud, joogatreenerid, pilatese juhendajad jne.
Õpingute alustamise eeltingimused
Kursusel osalemiseks ei ole eeltingimusi ja osaleda võivad kõik huvilised.
Funktsionaalse anatoomia kursus sobib kõigile neile, kes soovivad skeletilihaste õppimist nullist alustada, aga ka neile, kes tahavad varem õpitut meenutada. Samuti annab funktsionaalse anatoomia kursus väga head alusteadmised nendele, kes plaanivad tulevikus minna massööri kutseeksamile. Funktsionaalse anatoomia teadmistel on kutseeksamil tähtis roll täita; näiteks manuaalne skeletilihaste testimine põhineb skeletilihaste funktsioonide tundmisel. Põhjalikud teadmised inimese skeletilihastest aitavad lahendada ka erinevaid situatsioonülesandeid.
Kursuse maht, kestus ja struktuur
Funktsionaalse anatoomia kursuse maht on 80 akadeemilist tundi, millest 26 tundi on kontaktõpe ja 54 tundi iseseisev töö. 1 akadeemiline tund on võrdne 45 minutiga.
Funktsionaalse anatoomia kursus koosneb viiest põhimoodulist.
I moodul: sissejuhatus, skeletisüsteem, keha põhiosad ja inimkeha põhilised liigutused
Esimene moodul loob aluse kõigile järgmistele moodulitele. Kui selles faasis omandatakse teadmised pinnapealselt, siis teadmiste sisulist omandamist järgmistes moodulites ei toimu. Seetõttu on ülioluline, et esimene moodul saaks väga hästi selgeks.
Esimeses moodulis omandatakse teadmised inimkeha põhilistest liigutustest, keha põhiosadest ja skeletisüsteemist. Skeletilihaste süsteemi toimimise mõistmiseks on esmajoones tähtis tunda inimkeha põhilisi liigutusi, sest erinevad liigutused – näiteks lähendamine – toimuvad just skeletilihaste abil. Samuti on tähtis tunda keha põhiosasid, sest nende põhjal saab õiges sõnastuses määrata skeletilihaste liigutused – näiteks reie lähendamine. Lisaks on vaja teadmisi skeletisüsteemist, sest luude ja liigeste tundmine aitab paremini mõista seda, mis luult skeletilihas algab, mis liigest ta ületab ja mis luule kinnitub. Skeletilihase algus- ja kinnituskohtade põhjal saab tuletada ka skeletilihase funktsioonid ning inimkeha põhiliste liigutuste ja keha põhiosade järgi määrata täpsed liigutused. Järelikult on esimese mooduli kõik teemad tihedalt seotud. Seetõttu on esimeses moodulis tähtis teadmiste põhjalik omandamine; alles seejärel on mõistlik liikuda teise mooduli juurde.
II moodul: skeletilihaste süsteem: ülajäseme skeletilihased
Teises moodulis vaadatakse üle ülajäseme skeletilihaste funktsioonid, algus- ja kinnituskohad jne. Loetelu käsitletavatest skeletilihastest leiad kursuse temaatika juurest.
III moodul: skeletilihaste süsteem: pea, kaela ja kere skeletilihased ning vaagna kalle
Kolmandas moodulis vaadatakse üle pea, kaela ja kere skeletilihaste funktsioonid, algus- ja kinnituskohad jne. Lisaks tuuakse esile vaagna kaldega seotud skeletilihased: vaagna kalle ette (nõgusselgsus) ja taha (sirgselgsus). Loetelu käsitletavatest skeletilihastest leiad kursuse temaatika juurest.
IV moodul: skeletilihaste süsteem: alajäseme skeletilihased ning jalavõlvid
Neljandas moodulis vaadatakse üle alajäseme skeletilihaste funktsioonid, algus- ja kinnituskohad jne. Lisaks tuuakse esile jalavõlvide tekkega seotud skeletilihased: pikivõlvid ja ristivõlv. Loetelu käsitletavatest skeletilihastest leiad kursuse temaatika juurest.
V moodul: hingamislihased
Viiendas moodulis käsitletakse hingamisega seotud skeletilihaseid: sisse- ja väljahingamislihased.
Kursuse temaatika
Funktsionaalse anatoomia kursusel käsitletakse järgmisi teemasid:
- skeletisüsteem: luud ja luude ühendid;
- inimese keha põhiosad: pea, kael, kere, jäsemed ja vastavad alaosad;
- inimkeha põhilised liigutused: painutamine, sirutamine, lähendamine, eemaldamine, siserotatsioon, välisrotatsioon, supinatisoon, pronatsioon jne;
- skeletilihaste süsteem;
- õlavöötme skeletilihased: kaarnajätke-õlavarrelihas, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas, harjaüline lihas, harjaalune lihas, väike ümarlihas, deltalihas;
- õlavarre skeletilihased: õlavarre-kolmpealihas, küünarnukilihas, kaarnajätke-õlavarrelihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas.
- küünarvarre skeletilihased: ümarsissepööraja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulas, küünarmine randmepainutaja, pindmine sõrmedepainutaja, pikk pöidlapainutaja, süva sõrmedepainutaja, ruutsissepööraja, lühike kodarmine randmesirutaja, pikk kodarmine randmesirutaja, õlavarre-kodarluulihas, väljapöörajalihas, pikk pöidlaeemaldaja, lühike pöidlasirutaja, pikk pöidlasirutaja, nimetissõrmesirutaja, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja;
- käe skeletilihased: väikesõrmevastastaja, väikesõrmepainutaja, väikesõrme-eemaldaja, lühike pihulihas, pöidlalähendaja, pöidlavastastaja, lühike pöidlapainutaja, lühike pöidlaeemaldaja, selgmised luudevahelihased, pihkmised luudevahelihased, vihmausslihased;
- pea ja kaela skeletilihased: mälurlihas, oimulihas, trapetslihas, abaluutõsturlihas, astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätkelihas;
- rinna skeletilihased: suur ja väike rinnalihas, rangluualune lihas, eesmine saaglihas;
- kõhu skeletilihased: sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhuristilihas, püramiidlihas, kõhusirglihas, nimmeruutlihas, külgmised nimme ristijätketevahe-lihased;
- selja skeletilihased: rihmlihas, suur ja väike romblihas, selgroosirgestajalihas, seljalailihas, ogajätketevahe-lihased, mitmejaoline lihas, (lülide)pöörajad;
- vaagna kalle ette ja taha: nõgusselgsus ja sirgselgsus;
- vaagnavöötme skeletilihased: suur tuharalihas, laisidekirme-pingutaja lihas, keskne tuharalihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja, reieruutlihas, väike tuharalihas, niude-nimmelihas, väike nimmelihas;
- reie skeletilihased: reie-nelipealihas, rätsepalihas, kammilihas, pikk lähendaja, õrnlihas, lühike lähendaja, välimine toppelihas, suur lähendaja, poolkõõluslihas, reie-kakspealihas, poolkilelihas, õndlalihas;
- sääre skeletilihased: pikk varvastesirutaja, kolmas pindluulihas, eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja, pikk ja lühike pindluulihas, sääremarja-kolmpealihas, tallalihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarbapainutaja, tagumine sääreluulihas;
- jala skeletilihased: väikevarbavastastaja, lühike väikevarbapainutaja, väikevarbaeemaldaja, lühike suurvarbasirutaja, lühike varvastesirutaja, suurvarbalähendaja, lühike suurvarbapainutaja, suurvarbaeemaldaja, selgmised luudevahelihased, taldmised luudevahelihased, vihmausslihased, tallaruutlihas, lühike varvastepainutaja;
- jalavõlvid: mediaalne ja lateraalne pikivõlv, ristivõlv;
- hingamislihased: sissehingamislihased, väljahingamislihased;
- jne.
Õpiväljundid ning nende hindamine; väljastatavad dokumendid
Funktsionaalse anatoomia kursusel hinnatakse õpiväljundite saavutatust. Õpiväljundite hindamises osalemine on vabatahtlik ja soovi korral lepitakse selleks eraldi aeg kokku. Õpiväljundite saavutamise korral väljastatakse tunnistus. Juhul, kui kõiki õpiväljundeid ei saavutata, väljastatakse tõend. Tõendi väljastamise eelduseks on kursuse läbimine vähemalt 70% ulatuses.
Tunnistuse või tõendi saatmine Eestimaa piires on tasuta; välismaale saatmine toimub vastavalt kokkuleppele. Soovi korral väljastame tunnistuse või tõendi ka elektrooniliselt.
Kehtestatud õpiväljundid
Kursuse läbinu:
- tunneb skeletisüsteemi olemust;
- suudab eristada erinevaid luid ja nende tüüpe;
- teab inimese keha põhiosasid;
- mõistab inimkeha põhilisi liigutusi erinevates liigestes, osates kasutada korrektset erialaterminoloogiat;
- saab aru skeletilihaste süsteemi tööpõhimõttest;
- teab baastasandil õlavöötme ja õlavarre skeletilihaseid, küünarvarre ja käe skeletilihaseid, kaela ja rinna skeletilihaseid, selja ja kõhu skeletilihaseid, vaagnavöötme ja reie skeletilihaseid, sääre ja jala skeletilihaseid ning nende funktsioone;
- tunneb baastasandil skeletilihaste algus- ja kinnituskohti;
- teab inimese rühti kujundavaid skeletilihaseid;
- oskab omandatud teadmistele tuginedes lahendada skeletilihastega seotud situatsioonülesandeid.
Hindamismeetodid
Õpiväljundite saavutatuse hindamiseks kasutatakse järgmist hindamismeetodit:
- suuline arvestus.
Milliseid kursuseid võiks lisaks funktsionaalse anatoomia kursusele veel läbida?
Inimkeha põhineb erinevatel süsteemidel. Funktsionaalse anatoomia kursusel käsitletakse põhiliselt skeletisüsteemi ja skeletilihaste süsteemi. Kui soovid ka teisi inimkeha süsteeme põhjalikult tundma õppida, on soovitatav läbida inimese anatoomia ja füsioloogia kursus. Sellel kursusel käsitletavad inimkeha süsteemid on järgmised:
- vereringesüsteem,
- seedeelundite süsteem,
- lümfisüsteem,
- hingamiselundite süsteem,
- urogenitaalsüsteem,
- endokriinsüsteem,
- närvisüsteem ja sensoorne süsteem.
Samuti tasuks kaaluda müofastsiaalsete liinide e-kursuse läbimist, sest sellel e-kursusel vaadatakse skeletilihaseid erinevate ahelate põhiselt. Lisaks võiks mõelda trigger-punktide süsteemi e-kursuse läbimise peale, sest vastav süsteem põhineb samuti skeletilihastel. Teadmised erinevatest süsteemidest aitavad inimkeha toimimist mitmekülgsemalt mõista.
Kus saab registreerida funktsionaalse anatoomia kursusele?
Funktsionaalse anatoomia kursuse leiad siit.
Tekkis küsimus? Saada meile kiri!