Tööõiguse e-kursus

Tööõiguse e-kursusel omandatakse iseseisva töö käigus vajaminevad teadmised, et mõista tööõigusega seotud regulatsioone ning nende rakendamist praktikas. E-kursuse lõpus, pärast uute teadmiste omandamist oskab kursusel osaleja iseseisvalt koostada töölepingu vabalt valitud valdkonnas (näiteks tööleping autojuhile, poemüüjale, raamatupidajale jne). Iseseisvalt koostatud töölepingule antakse kursuse juhendaja poolt kas suuliselt või kirjalikult tagasisidet.

Tööõiguse e-kursus on sisustatud paljude videoloengutega, mis pakuvad laiaulatuslikku ja süvitsi minevat käsitlust erinevatest õiguslikest küsimustest. Kursuse raames analüüsitakse põhjalikult nii Riigikohtu kui ka Tartu ja Tallinna ringkonnakohtu, maakohtute ja töövaidluskomisjonide praktikaid, tuues esile erinevaid seisukohti ja lähenemisi. Läbi praktiliste näidete omandavad osalejad põhjalikuma arusaama tööõiguse nüanssidest, et osata neid teadmisi paremini reaalses elus rakendada. Näiteks käsitletakse, kuidas tagada, et ületunnitöö oleks nõuetekohaselt fikseeritud ja hüvitatud, vältides olukordi, kus ületunnitöö tegemine jääb tõendamata.

1. Õppekava nimetus

Tööõigus (e-kursus)

2. Õppekavarühm

(tekst sisestamisel)

3. Õpiväljundid ja eesmärk

Eesmärk: anda ülevaade tööõigusest.

Õpiväljundid

Kursuse edukaks läbimiseks tuleb e-kursusel osalejal saavutada järgmised kehtestatud õpiväljundid:

1. tunneb asjakohaseid töösuhteid reguleerivaid õigusakte;
2. oskab eristada töölepingut teenuse osutamise lepingutest; 
3. teab olulisi põhimõtteid töötaja kaitsel ja seda ennekõike TLS § 2 kontekstis;
4. mõistab töölepingu sõlmimise protsessi, vormi ning sisu;
5. tunneb töölepingu muutmisega seotud regulatsioone;
6. teab nii töötaja kui ka tööandja põhilisi õiguseid ja kohustusi;
7. tunneb töö- ja puhkeaja regulatsioone;
8. saab aru puhkuse regulatsioonidest ja mõistab nende tähtsust töösuhetes;
9. teab olulisi põhimõtteid töölepingu lõppemisel või üleminekul;
10. tunneb vastutusega seotud juhtumeid ja piiranguid;
11. oskab eristada alaealise töötaja ja täiskasvanud töötajaga seotud regulatsioone;
12. suudab iseseisvalt koostada töölepingu vabalt valitud valdkonnas. 

Õpiväljundite hindamine

(tekst sisestamisel)

Õpiväljundite hindamine toimub iga mooduli lõpus. Kirjalikele ülesannetele antakse kirjalik tagasiside, mis võib võtta aega 1–3 tööpäeva; alles seejärel, kui iseseisev töö on üle vaadatud ja tagasiside antud, saab liikuda järgmise (ala)mooduli juurde.

4. Õpingute alustamise tingimused

Tööõiguse e-kursusel osalemiseks eeltingimused puuduvad. Osaleda võivad kõik, kes soovivad omandada uusi teadmisi või täiendada olemasolevaid teadmisi tööõigusest.  

5. Õppe kogumaht ja struktuur

Õppe kogumaht on 100 akadeemilist tundi, millest iseseisev õpe moodustab 100 akadeemilist tundi. 1 akadeemiline tund võrdub 45 minutiga.

Tööõiguse e-kursus koosneb 13 põhimoodulist:

I. Sissejuhatus

Tööõiguse e-kursuse esimene moodul tutvustab tööõiguse aluspõhimõtteid ning peamisi seadusi ja regulatsioone, mis mõjutavad töösuhteid. Lisaks selgitatakse, kuidas leida asjakohaseid õigusakte ja kohtupraktikat, mis aitavad tööõigusega seotud õigusküsimustes paremini orienteeruda. See moodul valmistab osalejad ette edasisteks teemadeks, et paremini mõista detaile ja omandada tööõigusest põhjalikum arusaam.

II. Töölepingu eristamine teistest lepingutest

Teine moodul selgitab, kuidas eristada töölepingut muudest lepingutest, nagu käsundusleping või töövõtuleping. Moodulis käsitletakse töölepingu tunnuseid, mis aitavad seda eristada teistest lepingutest. Samuti antakse ülevaade erinevatest õiguslikest tagajärgedest, mis tulenevad töölepingu ja teenuste osutamise lepingute sõlmimisel. See moodul pakub vajalikke teadmisi, et vältida eksimusi lepingute pealkirjade vormistamisel.

III. Töötaja kaitse

Kolmandas moodulis analüüsitakse töötaja kaitseks ette nähtud õiguslikke mehhanisme, rõhutades, et töösuhtes ei saa kokku leppida tingimustes, mis halvendavad töötaja õigusi või suurendavad tema kohustusi võrreldes õigusaktides sätestatuga. Sellised töötaja kahjuks tehtud kokkulepped on üldjuhul tühised, välja arvatud juhul, kui töölepingu seadus neid eraldi lubab. Selline õigusraamistik tagab, et töötaja õigused on töösuhetes kaitstud ning tööandja ei saa neid teatud kokkulepetega piirata.

IV. Töölepingu sõlmimine, vorm ja sisu

Tööõiguse e-kursuse neljas moodul käsitleb põhjalikult töölepingu sõlmimise protsessi, selle vorminõudeid ja olulisi punkte, mida töölepingusse tuleb kirja panna. Kursus rõhutab kirjaliku töölepingu tähtsust ja kohustuslikkust, kuid selgitab ka, et leping loetakse kehtivaks ka siis, kui töötaja alustab tööülesannete täitmist, mida tavaliselt tehakse tasu eest. Lisaks analüüsitakse, millal on võimalik töötada suulise töölepingu alusel. Kirjalikus töölepingus peavad kajastuma olulised andmed, nagu tööandja ja töötaja info, tööülesanded, töötasu ja selle maksmise kord, tööaeg ning puhkuse kestus. Kõik olulised aspektid, mis on sätestatud töölepingu seaduse §-s 5, käsitletakse põhjalikult. Erisused alaealiste töölepingute puhul, samuti tähtajaliste lepingute sõlmimise ja katseaja reeglid, saavad kursusel samuti põhjaliku käsitluse.

V. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel

Viiendas moodulis käsitletakse põhjalikult töötingimuste teavitamise nõudeid, mida tööandja peab täitma erijuhtudel. Kui tööleping on tähtajaline, tuleb töötajale teatada selle kestus ja sõlmimise põhjus. Samuti peab tööandja informeerima töötajat konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabest, kui neis on kokku lepitud. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu. Kui töö tehakse kaugtööna või renditööna, tuleb töötajat teavitada vastavatest tingimustest. Summeeritud tööaja korral peab tööandja selgitama tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimusi. Kui töötaja töötab teises riigis, peab tööandja teavitama teda enne ärasõitu vajalikest andmetest, sealhulgas töötasu maksmise vääringust ja tagasipöördumise tingimustest. Kõiki neid kokkuleppeid analüüsitakse tööõiguse e-kursuse viiendas moodulis.

VI. Töötaja kohustused

Kuues moodul keskendub töötaja kohustustele ja õigustele töösuhtes. Moodul käsitleb töötaja lojaalsuskohustust, sealhulgas kohustust täita tööandja seaduslikke korraldusi ning täita tööülesandeid kokkulepitud viisil, mahus, ajal ja kohas. Lisaks tutvustatakse töötaja õigusi ja kohustusi seoses sobivate töötingimuste taotlemisega, sealhulgas töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmise võimalusi ning õigust keelduda töö tegemisest teatud seaduses sätestatud olukordades. Eraldi käsitletakse töötajate saladuse hoidmise kohustust, tootmis- ja ärisaladuste kaitset ning konkurentsipiirangu kokkuleppeid, mis võivad kehtida ka pärast töölepingu lõppemist. Samuti selgitatakse leppetrahvi mõistet, rõhutades, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvi maksmises, kui töötaja rikub konkurentsipiirangu või saladuse hoidmise kohustust. Lõpetuseks uuritakse töötaja kohustust anda tööandjale asjakohast teavet töösuhte ajal ja pärast selle lõppemist, et tagada tööandja huvide kaitse ja töölepingu täitmine.

VII. Tööandja kohustused

Seitsmes moodul annab ülevaate tööandja kohustustest, sealhulgas töötajale kokkulepitud töö andmisest ja töötasu maksmisest. Moodul käsitleb ka majandustulemuselt ja tehingutelt makstavat tasu, töötasu maksmise aega, kohta ja viisi, samuti töötasu maksmist töö mitteandmise või takistuste korral. Samuti selgitatakse koolituskulude hüvitamise kokkuleppeid, töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutust ning töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisusi. Moodul hõlmab ka töötaja õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega.

VIII. Töö- ja puhkeaeg

Kaheksas moodul keskendub töö- ja puhkeaja reeglitele, pakkudes ülevaadet töötajate vaba aja ning tööaja korralduse põhimõtetest. Moodul käsitleb töötajate õigust vaba aja saamisele ja töö- ning puhkeaja tasakaalu tagamise olulisust. Tähelepanu pööratakse erireeglitele, mis puudutavad alaealiste töötajate tööaega, samuti ületunnitööd, öötööd ja riigipühadel tehtava töö hüvitamist ning tööaja piiranguid. Samuti antakse ülevaade seaduses sätestatud võimalusest, et töötaja ja tööandja võivad kirjalikus vormis kokku leppida, et teatud tööaja regulatsioonid ei kohaldu, kui töötaja on iseseisva otsustuspädevusega.

IX. Puhkus

Üheksandas moodulis antakse ülevaade erinevatest puhkuseliikidest, millele töötajatel on õigus. Põhipuhkus on iga töötaja õigus, kuid lisaks sellele on olemas pikemad puhkuseliigid alaealistele ning osalise või puuduva töövõimega töötajatele. Haridustöötajatele kehtivad erireeglid, mis tagavad neile pikema puhkuse. Emapuhkus ja isapuhkus toetavad vanemaid lapse sünni ja esimestel elukuudel. Lapsendajapuhkus võimaldab lapsendajatel keskenduda lapse perre sulandumisele. Vanemapuhkus on ette nähtud lapse kasvatamiseks, samas kui lapsepuhkus on lühiajaline toetus lapsevanematele. Puudega lapse vanematele on ette nähtud täiendav lapsepuhkus, ning tasustamata lapsepuhkus pakub paindlikkust neile, kes soovivad rohkem aega oma lastega veeta. Täisealise sügava puudega isiku hooldajatele on ette nähtud hoolduspuhkus. Lisaks käsitletakse õppepuhkust täiskasvanute hariduse toetamiseks. Kõiki neid puhkuseliike reguleerivad seaduses sätestatud tingimused, mis tagavad töötajate õiguste kaitse ja paindlikkuse tööelus. Need puhkuseliigid vaadatakse tööõiguse e-kursusel ükshaaval läbi, pakkudes põhjalikku ülevaadet töötajate õigustest ja võimalustest.

X. Töötaja vastutuse piirangud

Kümnes moodul keskendub töötaja vastutuse piirangutele ja nende olulistele aspektidele. Moodulis käsitletakse, millistel tingimustel saab tööandja rakendada õiguskaitsevahendeid töötaja töölepingu rikkumise korral, eeldusel, et rikkumine on toimunud töötaja süül. Töötasu alandamise erisus selgitab, millal on tööandjal õigus töötasu vähendada, kui töötaja ei täida tööandja antud juhiseid. Kahju hüvitamise erisus määrab, kuidas ja millises ulatuses vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest, olenevalt sellest, kas kahju põhjustati hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu. Moodul käsitleb ka varalise vastutuse kokkuleppeid, kus töötaja vastutab talle usaldatud vara säilimise eest. Lisaks arutatakse töötaja vastutust kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral, leppetrahvi kokkuleppeid tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral ning tasaarvestamise erisusi töötasu osas.

XI. Töölepingu lõppemine

Üheteistkümnendas moodulis uuritakse töölepingu lõppemise aluseid ja tagajärgi. Analüüsitakse, millistel alustel võib tööleping lõppeda: poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, ülesütlemise teel jne. Lisaks käsitletakse seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu, piiranguid ja ülesütlemise vaidlustamise võimalusi. Tegemist on ühe mahukaima mooduliga, mis hõlmab töölepingu lõppemise olulisi aspekte.

XII. Vastutus

XIII. Töövaidlused

Kolmeteistkümnendas moodulis uuritakse töövaidluste lahendamise võimalusi Eestis, keskendudes töövaidluskomisjoni ja kohtu rollidele. Töövaidluskomisjon pakub kiiret ja kuluefektiivset lahendusvõimalust, samas kui kohtumenetlus võib oma eripärade tõttu olla aeganõudev ja kulukas. Moodulis analüüsitakse ka erinevaid nõudeid, et selgitada nende sobivust ja võimalikke tulemusi, aidates otsustada, kas on mõistlik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. See aitab teha teadlikke valikuid töövaidluste korral.

6. Õppe sisu ja õppemeetodid

(tekst sisestamisel)

7. Õppekeskkonna kirjeldus

E-kursus toimub kodulehele integreeritud veebipõhises õpikeskkonnas, mis on osalejale kättesaadav ööpäevaringselt. Kursus põhineb videoformaadil, kus sisu edastatakse peamiselt audiokujul: koolitaja selgitab teemat slaidiesitluse või videote taustal ning koolitaja pilti ekraanil tavaliselt ei kuvata. E-kursuse läbimiseks tuleb kodulehel luua kasutajakonto, omada kiiret internetiühendust ning seadet, mis võimaldab vaadata videoloenguid, sooritada teste ja esitada iseseisvaid töid. Soovitatav on kasutada arvutit, kuid kursust saab läbida ka nutiseadmega (nt nutitelefoniga).

8. Lõpudokumentide väljastamise tingimused

Tööõiguse e-kursusel hinnatakse õpiväljundite saavutatust. Õpiväljundite saavutatuse korral väljastatakse tunnistus. Kui kõiki õpiväljundeid ei saavutata, väljastatakse tõend. Tõendi väljastamise eelduseks on e-kursuse läbimine vähemalt 70% ulatuses.

Tunnistus või tõend väljastatakse elektrooniliselt. Juhul kui soovite tunnistust või tõendit paberkandjal ja postiga saadetuna, on selle trükkimine ja saatmine Eestimaa piires 15 eurot; kaugemale saatmine toimub vastavalt kokkuleppele. Tasu tunnistuse või tõendi trükkimiseks ja saatmiseks on kehtestatud lihtsal põhjusel: kulu spetsiaalsele paberile, trükkimisele, ümbrikule ja saatmisele ning aeg, mis kogu protsessiks kulub. Soovime hoida põhifookust kursuste korraldamisel, mitte kulutada ülemäära aega formaalsele poolele. Elektrooniliselt tunnistuse või tõendi väljastamine võtab aega umbes 10 minutit, kuid paberkandjal kordades rohkem. Samas mõistame, et osa õppijaid soovib tunnistust või tõendit paberkandjal, mistõttu on see võimalus meie poolt tagatud mõistliku tasu eest.

9. Koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus, mis on vajalik koolituse või õppe läbiviimiseks

Koolitajal peab olema e-kursuse läbiviimist toetav erialane kõrgharidus, näiteks magistrikraad õigusteaduses, ning vähemalt 5-aastane kogemus täiskasvanute õpetamisel ja e-õppe korraldamisel.

10. Kus saab registreerida tööõiguse e-kursusele? Kaua saab e-kursust läbida?

Tööõiguse e-kursuse leiad siit.

E-kursust saab registreerimise järgselt läbida üks aasta. E-kursust saab läbida endale sobival ajal ja sobivas tempos, sest e-kursus põhineb salvestatud videoloengutel.