Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel antakse ülevaade inimese kõikidest elundkondadest ehk süsteemidest: 1) vereringesüsteem, 2) seedeelundite süsteem, 3) lümfisüsteem, 4) hingamiselundite süsteem, 5) urogenitaalsüsteem, 6) endokriinsüsteem, 7) närvisüsteem ja 8) sensoorne süsteem. Lisaks ühe süsteemi piires jagatavatele teadmistele selgitatakse ka seoseid teiste süsteemidega. Näiteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid mõjutavad teiste elundite tööd, kuidas on seotud lümfisüsteem ja vereringesüsteem, kuidas vererõhk mõjutab neerude tööd jms.
Inimese anatoomia ja füsioloogia põhjalik tundmine on võtmetähtsusega neile, kes soovivad pakkuda parimat võimalikku teenust oma klientidele ja/või patsientidele. Mitmekülgsed ja süsteemsed teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast võimaldavad mõista inimkeha keerukaid protsesse. Nende teadmiste abil on võimalik pakkuda parimaid lahendusi. Samas ei pea neid teadmisi omandama ainult teenuse osutamise eesmärgil. Ka enda jaoks on need teadmised väga kasulikud, sest paljusid haigusi on parem mõista siis, kui on teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Mitmete aastate jooksul on paljud meie kliendid kursustel käinud just seetõttu, et mitte niivõrd teenust pakkuda, vaid muutuda teadlikumaks enda tervisega seotud küsimustes. Seetõttu on täpsem öelda, et praegune kursus on suunatud ka neile, kes soovivad olla rohkem kursis tervise valdkonnaga.
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel võivad osaleda kõik, kes soovivad nullist alustada inimese anatoomia ja füsioloogia õppimist või kes soovivad varem omandatud teadmisi meelde tuletada.
E-kursuse maht, kestus ja struktuur
100 akadeemilist tundi, millest iseseisev töö (sh e-õpe) moodustab 100 akadeemilist tundi.
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursuse eestikeelse versiooni struktuuri leiad siit. Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursuse ingliskeelse versiooni struktuuri leiad siit.
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursus koosneb üheksast põhimoodulist. Iga mooduli lõpus toimub õpiväljundite hindamine.
I moodul: vereringesüsteem
Esimeses moodulis analüüsitakse inimese vereringesüsteemi, kus kesksel kohal on süda. Paralleelselt käsitletakse suurt ja väikest vereringet, mis koostoimes mõjutavad organismi kui terviku toimimist. Kuna südamest pumbatakse vereringesse verd, vaadatakse üle ka vere ülesanded ja koostis; samuti tuleb e-kursusel teemaks vereloome. Lisaks eelnevale antakse e-kursusel ülevaade organismi vedelikest ja vedelikuruumidest, kuna need on tihedalt seotud vereringega. Selle temaatika mõistmine loob aluse lümfisüsteemi tundmisele, mis on järgmine teema pärast vereringesüsteemi.
II moodul: lümfisüsteem
Teises moodulis vaadatakse üle lümfisüsteem, mis on oluline osa inimese immuunsüsteemist ja vedelikuringlusest. Selle peamisteks ülesanneteks on liigse koevedeliku eemaldamine, immuunsüsteemi toetamine ning rasvade transport seedetraktist vereringesse. Lümfisüsteem koosneb lümfivedelikust, lümfisoonetest, lümfisõlmedest ja lümfoidorganitest. E-kursusel vaadatakse kõik need osad ükshaaval üle ning tuuakse esile nende põhifunktsioonid.
III moodul: hingamiselundite süsteem
Kolmandas moodulis vaadatakse üle hingamiselundite süsteem, kus fookus on hingamisteedel, pleural, keskseinandil ning hingamislihastel. Hingamiselundite süsteemi käsitletakse e-kursuse esimeses pooles seetõttu, et kopsud on seotud väikese vereringega: kopsualveoolides toimub vere hapnikuga rikastamine ja süsihappegaasi eemaldamine hingamisteede vahendusel.
IV moodul: seedeelundite süsteem
Seedeelundite süsteemis on kesksel kohal seedekanal ja seedenäärmed, mis koostoimes tagavad söödud toidu lõhustamise ja toitainete imendumise peensoolest vereringesse. Sellest tulenevalt vaadatakse neljandas moodulis üle elundid, mis moodustavad seedekanali ja mis on seotud seedeensüümide tootmisega.
V moodul: endokriinsüsteem
Viiendas moodulis vaadatakse üle endokriinelundid, mis toodavad hormoone. Endokriinelundeid analüüsitakse tsentraalsete, perifeersete, segaorganite ja teiste elundite põhiselt. Samuti tuuakse viiendas moodulis esile, milliseid elundeid need hormoonid mõjutavad.
VI moodul: urogenitaalsüsteem – kuseelundid
Kuuendas moodulis käsitleme urogenitaalsüsteemi osa, keskendudes kuseelunditele. Kuseelundid koosnevad kuseloome-elunditest (neerud) ja kuseteedest (neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti). Need elundid vastutavad uriini tootmise, säilitamise ja väljutamise eest organismist. Nende peamisteks ülesanneteks on vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu hoidmine, jääkainete eemaldamine ja vererõhu reguleerimine. Kuseelundite normaalne toimimine on oluline kogu keha heaolu ja normaalse funktsioneerimise tagamiseks. Kuuendas moodulis uuritakse neid elundeid põhjalikult, selgitatakse nende ehitust ja funktsioone.
VII moodul: urogenitaalsüsteem – suguelundid
Seitsmes moodul keskendub urogenitaalsüsteemi teisele osale – suguelunditele. Suguelundid jagunevad meestel ja naistel kaheks: välis- ja sisesuguelunditeks. Meestel on suguelunditeks munandid, munandimanused, seemnejuhad, lisa- ehk abisugunäärmed, suguti ja munandikott. Naistel on suguelunditeks munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, suured ja väikesed häbememokad ning kliitor. Moodul annab ülevaate meeste ja naiste suguelundite erinevatest osadest ja nende funktsioonidest. Suguelundite peamine funktsioon on reproduktsioon ning hormonaalne tasakaal.
VIII moodul: närvisüsteem
Varasemad moodulid analüüsisid erinevaid inimkeha süsteeme. Närvisüsteem on aga süsteem, mis reguleerib kõigi varem käsitletud süsteemide tööd. Selleks et närvisüsteemi olemust ja funktsioone lihtsam mõista oleks, on närvisüsteemi osa paigutatud e-kursuse lõppu. Kaheksandas moodulis on kesksel kohal kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem erinevate osadega.
IX moodul: sensoorne süsteem
Sensoorne süsteem liigitub oma sisult närvisüsteemi alla, kuid e-kursusel oleme teinud sellest eraldi mooduli, et selle süsteemi toimimist lihtsam mõista oleks. Sensoorses süsteemis on kesksel kohal järgmised meeled: haistmismeel, nägemismeel, maitsmismeel, kuulmis- ja tasakaalumeel, puute- ja temperatuurimeel ja lihasmeel.
E-kursuse temaatika
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel käsitletakse järgmiseid teemasid:
- erinevate valdkondade piiritlemine;
- südame ehitus;
- suur ja väike vereringe;
- organismi vedelikud ja vedelikuruumid;
- vere ülesanded, vere koostis, vereloome;
- lümfisüsteemi elundid;
- lümfi hulk ja koostis;
- hingamisteed;
- pleura ja keskseinand;
- seedekanal;
- seedenäärmed;
- endokriinsüsteemi tsentraalsed ja perifeersed organid, segaorganid ja teised elundid;
- kuseloome-elundid;
- kuseteed;
- meeste suguelundid;
- naiste suguelundid;
- munaraku viljastumine, rasedus, sünnitus jne;
- närvisüsteemi jaotus: kesknärvisüsteem ja perifeerne närvisüsteem;
- sensoorne süsteem: haistmismeel, nägemismeel, maitsmismeel, kuulmis- ja tasakaalumeel, puute- ja temperatuurimeel, lihasmeel;
- jne.
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursuse läbimise järgselt väljastatakse kas tunnistus või tõend. Tunnistuse väljastamise eelduseks on kõikide õpiväljundite saavutatus. Tõend väljastatakse inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusel siis, kui e-kursusel osaleja ei saavutanud kõiki õpiväljundideid, kuid läbis e-kursuse vähemalt 70% ulatuses. Õpiväljundite saavutamiseks tuleb teha omajagu iseseisvat tööd: kirjalike ülesannete lahendamine, millele antakse kirjalikku tagasisidet, ning valikvastustega testide sooritamine. Esitatud kirjalikud tööd vaadatakse üle ja tagasisidestatakse 24–72 (tavaliselt 36) tunni jooksul. Seejärel saab liikuda järgmise mooduli juurde.
Tunnistuse või tõendi saatmine Eestimaa piires on tasuta; välismaale saatmine toimub vastavalt kokkuleppele. Soovi korral väljastame tunnistuse või tõendi ka elektrooniliselt.
Milliseid e-kursused võiks lisaks inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursusele veel läbida?
Inimese anatoomia ja füsioloogia e-kursus katab päris suure osa inimkehast, kuid skeletilihaste osakaal on sel e-kursusel tagasihoidlik. Juhul kui soovid omandada põhjalikke teadmisi skeletilihaste süsteemist, on soovituslik läbida ka funktsionaalse anatoomia e-kursus.
Juhul kui Teid kõnetab massaaži valdkond, on enne massaažialaseid õpinguid mõistlik omandada teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Seejärel on otstarbekas läbida mõne massaažiliigi kursus, näiteks klassikalise massaaži e-kursus.
Kuna mitmeid inimkeha süsteeme mõjutab saunas käimine, tasuks loogika arendamiseks kaaluda ka sauna teemalise e-kursuse läbimist – Saun ja selle mõju organismile.