E-kursuste koostamine
Mõtlesin selles postituses anda meie kodulehe külastajatele lühikese ülevaate e-kursuste koostamise keerukusest ning selgitada, miks on see protsess aeganõudev. Teisiti öelduna: miks võtab e-kursuste koostamine palju aega. Postituses toon välja kuus aspekti, mis selgitavad, miks see protsess nii ajamahukas on.
Esiteks leian, et enamik kursusi tuleks koostada olulises osas erialase kirjanduse põhjal. See kirjandus ei peaks hõlmama üksnes eestikeelset materjali, vaid ka võõrkeelset. Mina olen kasutanud nii ingliskeelset kui saksa- ja venekeelset kirjandust. Erinevate allikate kasutamise tähtsus seisneb selles, et koolitus ei muutuks liigselt koolitaja nägu, vaid avaks teemat laiemalt ja tasakaalustatumalt. Samas tekib siin üks väga suur probleem: kirjandused on sageli nii sisult kui mahult erinevad ning ühe konkreetse aspekti kohta võib leiduda näiteks viis täiesti eri lähenemisviisi. Olles koolitaja, tekib küsimus, kuidas valida neist kõige sobivam. Kõige loogilisema tee leidmine on aeganõudev protsess, mistõttu on vahel mindud seda teed, et käsitleda kõiki erinevaid lähenemisviise.
Teisena toon esile slaidikavade koostamise keerukuse. Kõige keerulisem on sobivate piltide leidmine, mis on samuti väga aeganõudev tegevus. Pilte, jooniseid ja muid visuaale on vaja, sest need aitavad mõtteid paremini esile tuua ja muuta koolitaja esitatud sisu arusaadavamaks. Samas võib juhtuda, et leitud pilt on tervikuna asjakohane, kuid sellel on mõni detail, mis ei ole sisuliselt õige. Nii võibki juhtuda, et sobivat pilti polegi või kui see ka leidub, ei vasta see täiel määral vajadustele. Selle tulemusel on keeruline kujundada slaidikava täpselt selliseks, nagu seda ideaalis sooviks.
Kolmandaks toon esile videosalvestustehnika ja videotöötlusprogrammide kasutamise. Õnneks ei ole videotöötlusprogrammide kasutamine tänapäeval enam suur probleem, sest need on viimastel aastatel märgatavalt arenenud ja tehisintellekt on olnud suureks abiks. Põhiprobleem seisneb aga salvestusprotsessis endas. Keeruline on luua sobiv keskkond, kus oleks piisavalt valgust, kvaliteetne kõla ja võimalikult vähe taustamüra. Samuti nõuab salvestuse tegemine erineva tehnika häälestamist, et kogu protsess tervikuna õnnestuks. Huvitav on seegi, et kui sama salvestustehnikat ja häälestust kasutatakse erinevate arvutite taga, võib lõpptulemus olla täiesti erinev. Seetõttu olen viimastel aastatel eelistanud kasutada ühte ja sama arvutit, et vältida võimalikke erinevusi. Lõpptulemusena muudab kõik eelnev videoloengute koostamise äärmiselt keeruliseks – kogu see protsess on olnud viimase 6–7 aasta jooksul, mil olen e-kursuseid koostanud ja arendanud, kõige keerulisem osa. Ja ilmselt jääb see kõige keerulisemaks osaks ka tulevikus.
Neljandaks analüüsin lähemalt videoloengute koostamist. Koolitaja võib olla küll kogenud, kuid nagu iga teine inimene teeb ka tema vigu. Nende vigade leidmine videotöötluse käigus on samuti aeganõudev ja keerukas. Sageli tuleb videoloengut töötluse käigus kuulata mitu korda ning iga kuulamiskorraga võib ilmneda üks või mitu viga. Mõni viga võib olla selline, et salvestus tuleb teha kas osaliselt või täielikult uuesti, mis omakorda nõuab lisaaega. Ja isegi kui videoloeng vaadatakse koostamise käigus näiteks kolm korda läbi, võib sinna ikkagi jääda üks või kaks viga. Just see aspekt muudabki e-kursuste koostamise eriti keeruliseks. Kuigi videoloengu vaataja üldjuhul mõistab, et eksimused on loomulik osa inimesest olemisest ja täielikku perfektsust on keeruline saavutada, ei tee see tööprotsessi koolitaja jaoks sugugi lihtsamaks. Õnneks on tänapäevased videotöötlusprogrammid sellised, et kui kuskil viga ilmneb ja koolitusel osaleja annab sellest teada, saab selle suhteliselt kiiresti korda teha. Samas on videoloengute koostamisel keeruline ka see, kuidas rääkimise käigus asju sõnastada viisil, et need oleksid lihtsalt arusaadavad ega oleks mitmeti tõlgendatavad. Sobiva sõnastuse leidmine videoloengu koostamise käigus ei ole lihtne tegevus ja sellele kulub sageli rohkem aega, kui esmapilgul paistab.
Viiendana peatun küsimusel, kui tihti e-kursuseid uuendada tuleks. On valdkondi, nagu inimese anatoomia ja füsioloogia, mis ajas vähe muutuvad ja vajavad seepärast sisulist uuendamist harva. Samas tasub ka neid kursuseid aeg-ajalt värskendada, sest ajaga paraneb nii heli- ja videotehnika, visuaalne materjal kui ka kirjanduse täpsus ja kättesaadavus. Loomulikult paranevad ka koolitaja teadmised ja oskus infot auditooriumile oskuslikumalt edastada. Teisalt on teemad, näiteks tööõigus, kus õigusaktid muutuvad sageli ja seetõttu tuleb koolitusmaterjale pidevalt uuendada. Selliste kursuste puhul tuleb sisu ajakohastada vähemalt kord aastas, vahel isegi iga kvartal. Seetõttu tekib vahel küsimus, kas teatud e-kursuseid tasub üldse luua, kuna need muutuvad nii kiiresti ja nende pidev uuendamine võib lõpuks ületada ajavarud, mida on realistlik selleks kulutada. Vahel võibki juhtuda nii, et tahaks alustada järgmise e-kursuse koostamist, kuid selle asemel tuleb hakata hoopis mõnda vanemat kursust uuendama.
Kuuendana ja viimasena peatun küsimusel, mis on seotud nende nii-öelda poolpraktiliste kursustega, näiteks massaažikursustega, kus videos näidatakse erinevaid massaaživõtteid. Keeruline aspekt on salvestamisel alati see, kuhu paigutada kaamera, ja isegi kui kaamera paika saab, siis kuidas häälestada fookus, et kvaliteet püsiks normikohane. Samuti on küsimus, kas salvestus peaks olema tehtud kaugemalt või lähemalt; seni on pigem valitud suund filmida lähedalt, et näeks võtete tehnilist sooritust paremini. Kui kaamera on paigas, tekib omakorda küsimus, kuidas konkreetset massaaživõtet teha, sest paljusid võtteid saab teha erineval viisil. Ja kui see osa saab selgeks, kerkib järgmine küsimus: kui pikk peaks konkreetne video olema. Kas see peaks olema lühike, et anda kiire ülevaade, või pikem, et näidata massaaživõtteid põhjalikumalt? Pikemate videote miinus on see, et fookus võib asjatu korduse tõttu hajuda; lühikeste videote puhul ei pruugi aga kogu oluline info edastatud saada. Ka see aspekt muudab videosalvestuste ja videoloengute tegemise keeruliseks, sest sobiva lahenduse leidmine ei ole lihtne tegevus.
Ja sellega ongi minu poolt antud ülevaade kuuest põhilisest aspektist, mis muudavad e-kursuste koostamise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eeldatavasti leiaks vähemalt sama palju aspekte veel. Loodan, et eelnev analüüs andis meie kodulehe külastajale parema aimduse, miks e-kursuste koostamine on ajamahukas tegevus ja ilmselt jääb seda ka edaspidi. Ainus, mis suudab e-kursuste koostamise protsessi kiirendada, on tehisintellekti areng, mis võib mitmes etapis oluliselt abiks olla, kuid samas on tegevusi, kus tehisintellekt ei suuda inimest täielikult asendada.