Kinesioteipimise jätkukursus (2. osa)

kinesioteipimise kursus, kinesioteipimise jätkukursus
Kursuse lühitutvustus

Kinesioteipimise jätkukursuse saab võtta kokku hästi lühidalt. See katab kõike seda, mis 1. osa kursusel ei kaetud. See tähendab, et kui esimeses osas käsitleti valdavalt lihaspõhiseid tehnikaid, siis kinesioteipimise jätkukursus katab selliseid tehnikad nagu sidemete tehnikad, korrigeerivad tehnikad ja lümfiringlust toetavad tehnikad. Kinesioteipimise jätkukursus on väga loominguline kursus, sest kasutatavatest tehnikatest on väga palju erinevaid alternatiive. Lihaspõhistel tehnikatel on see palju limiteeritum. Seega on kursuse üheks edukaks läbimise eelduseks enda nägemuse välja arendamine, samal ajal arvestades kinesioteipimise aluspõhimõtetega.

Õppekavarühm

Teraapia ja taastusravi

Õppekava maht ja kestvus

Kinesioteipimise jätkukursus toimub ühel päeval ja selle maht on 7,25 akadeemilist tundi. Teooria moodustab sellest 2,25 ja praktiline harjutamine 5 akadeemilist tundi.

1 akadeemiline tund on võrdne 45 minutiga.

Õpingute alustamise tingimused

Koolitusel osalemise eeltingimused puuduvad ehk osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi kinesioteipimise vastu. Kinesiteipimise 1. osa läbimine ei ole eelduseks, et osaleda 2. osal, sest kasutatavad tehnikad on loomult niivõrd erinevad. 

Kinesioteipimise jätkukursus on suunatud eelkõige massööridele, treeneritele, füsioterapeutidele ja teiste sarnaste erialade esindajatele, sest nendele peaks eelduslikult käesolev kursus andma kõige rohkem praktilist kasu igapäevases töös.

Õpiväljundid ja väljastatavad dokumendid

Kinesioteipimise jätkukursuse järgselt väljastatakse osalejatele tunnistus, kui saavutatakse õppekavas kehtestatud õpiväljundid. Selleks tuleb sooritada praktiline arvestus, kus paarilisele tuleb paigaldada kinesioteip/kinesioteibid ette antud situatsioone lahendades.

Kinesioteipimise jätkukursuse temaatika alateemade kaupa

Teooria:

  • ülevaade kinesioteipidest;
  • erinevad tehnikad (plussid ja miinused) ja loomingulisus;
  • vastunäidutsused kinesioteipimiseks;
  • kinesioteibi eemaldamine;
  • abistavad meetodid, et valida kinesioteibitavad piirkonnad.

Praktika:

  • jalavõlvide ja hüppeliigese kinesioteipimine;
  • põlve kinesioteipimine;
  • vaagna ja selja piirkonna kinesioteipimine;
  • kinesioteipimine skolioosi korral;
  • nn “valupunkti” kinesioteipimine;
  • õlgade korrektsioon;
  • väiksemate liigeste mõjutamine kinesioteibiga (nt pöidlaliiges);
  • rasedate kinesioteipimine;
  • kinesioteipimine tursete korral;
  • muud piirkonnad, mida veel võiks kinesioteipida.
Mis kursust võiks veel läbida?

Kui olete otsustanud läbida kinesioteipimise jätkukursuse ja 1. osa kursus (lihaspõhine) on läbimata, siis võiks peale jätkukursust läbida ka kinesioteipimise 1. osa kursuse. See aitab saada põhjaliku ülevaate kinesioteibi olemusest ja kasutusaladest. Kinesioteibi 1. osa ehk lihaspõhise kursuse õppekava leiate siit