{"id":853,"date":"2018-08-11T20:26:40","date_gmt":"2018-08-11T17:26:40","guid":{"rendered":"http:\/\/multifarius.ee\/?page_id=853"},"modified":"2026-03-28T16:51:08","modified_gmt":"2026-03-28T14:51:08","slug":"anatoomia-ja-fusioloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/anatoomia-ja-fusioloogia\/","title":{"rendered":"Human Anatomy and Physiology online course"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel antakse \u00fclevaade inimese k\u00f5ikidest elundkondadest ehk s\u00fcsteemidest: 1) vereringes\u00fcsteem, 2) seedeelundite s\u00fcsteem, 3) l\u00fcmfis\u00fcsteem, 4) hingamiselundite s\u00fcsteem, 5) urogenitaals\u00fcsteem, 6) endokriins\u00fcsteem, 7) n\u00e4rvis\u00fcsteem ja 8) sensoorne s\u00fcsteem. Lisaks \u00fche s\u00fcsteemi piires jagatavatele teadmistele selgitatakse ka seoseid teiste s\u00fcsteemidega. N\u00e4iteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid m\u00f5jutavad teiste elundite t\u00f6\u00f6d, kuidas <\/span>on seotud<\/span> l\u00fcmfis\u00fcsteem ja vereringes\u00fcsteem, kuidas verer\u00f5hk m\u00f5jutab neerude t\u00f6\u00f6d jms.<\/span><\/p>

Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia p\u00f5hjalik tundmine on v\u00f5tmet\u00e4htsusega neile, kes soovivad pakkuda parimat v\u00f5imalikku teenust oma klientidele ja\/v\u00f5i patsientidele. Mitmek\u00fclgsed ja s\u00fcsteemsed teadmised inimese anatoomiast ja f\u00fcsioloogiast v\u00f5imaldavad m\u00f5ista inimkeha keerukaid protsesse. Nende teadmiste abil on v\u00f5imalik pakkuda parimaid lahendusi. Samas ei pea neid teadmisi omandama ainult teenuse osutamise eesm\u00e4rgil. Ka enda jaoks on need teadmised v\u00e4ga kasulikud, sest paljusid haigusi on parem m\u00f5ista siis, kui on teadmised inimese anatoomiast ja f\u00fcsioloogiast. Mitmete aastate jooksul on paljud meie kliendid kursustel k\u00e4inud just seet\u00f5ttu, et mitte niiv\u00f5rd teenust pakkuda, vaid muutuda teadlikumaks enda tervisega seotud k\u00fcsimustes. Seet\u00f5ttu on t\u00e4psem \u00f6elda, et praegune kursus on suunatud ka neile, kes soovivad olla rohkem kursis tervise valdkonnaga.<\/p>

1. \u00d5ppekava nimetus<\/h3>

Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia (e-kursus)<\/span><\/p>

2. \u00d5ppekavar\u00fchm<\/h3>

Teraapia ja taastusravi<\/p>

3. \u00d5piv\u00e4ljundid ja eesm\u00e4rk<\/h3>

Eesm\u00e4rk:<\/strong> anda \u00fclevaade inimese anatoomiast ja f\u00fcsioloogiast erinevate s\u00fcsteemide l\u00f5ikes.<\/p>

\u00d5piv\u00e4ljundid<\/strong><\/p>

E-kursuse edukalt l\u00e4binu baastasandil:\u00a0<\/p>

  1. m\u00f5istab inimese vereringes\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  2. teab inimese l\u00fcmfis\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  3. tunneb inimese hingamiselundite s\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  4. tunneb inimese seedeelundite s\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  5. teab inimese endokriins\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  6. m\u00f5istab inimese urogenitaals\u00fcsteemi (kuse- ja suguelundid) anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  7. tunneb erinevaid protsesse alates munaraku viljastamisest kuni lapse s\u00fcnnini;<\/li>
  8. teab inimese n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja sensoorse s\u00fcsteemi anatoomiat ja f\u00fcsioloogiat;<\/li>
  9. oskab leida seoseid inimese erinevate s\u00fcsteemide vahel.<\/li><\/ol>

    Hindamismeetodid<\/strong><\/p>

    \u00d5piv\u00e4ljundite saavutatuse hindamiseks kasutatakse j\u00e4rgmiseid hindamismeetodeid:<\/p>

    1. \u00fcheksa valikvastustega mooduli testi;<\/li>
    2. k\u00fcsimustele vastamine (sh erinevate protsesside kirjeldamine) \u00fcheksas erinevas moodulis;<\/li>
    3. valikvastustega l\u00f5pptest (27 k\u00fcsimust);<\/li>
    4. kirjalik arvestus: inimese erinevate s\u00fcsteemide kirjeldamine.<\/li><\/ol><\/div>

      4. \u00d5pingute alustamise tingimused<\/h3>

      \u00d5pingute alustamise eeltingimused puuduvad. Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel v\u00f5ivad osaleda k\u00f5ik, kes soovivad nullist alustada inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia \u00f5ppimist v\u00f5i varem omandatud teadmisi meelde tuletada. Kursus on suunatud eelk\u00f5ige neile, kes tegutsevad massaa\u017eivaldkonnas v\u00f5i soovivad selles tulevikus tegutsema hakata. Tegemist on pigem algtaseme kursusega, kus vaadatakse \u00fcle olulised n\u00fcansid inimese erinevate s\u00fcsteemide kohta.<\/p>

      5. \u00d5ppe kogumaht ja struktuur<\/h3>

      100 akadeemilist tundi, millest iseseisev \u00f5pe moodustab 100 akadeemilist tundi.<\/p>

      Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus koosneb \u00fcheksast p\u00f5himoodulist. Iga mooduli l\u00f5pus toimub \u00f5piv\u00e4ljundite hindamine.<\/span><\/p>

      I moodul: vereringes\u00fcsteem<\/strong><\/p>

      Esimeses moodulis anal\u00fc\u00fcsitakse inimese vereringes\u00fcsteemi, kus kesksel kohal on s\u00fcda. Paralleelselt k\u00e4sitletakse suurt ja v\u00e4ikest vereringet, mis koostoimes m\u00f5jutavad organismi kui terviku toimimist. Kuna s\u00fcdamest pumbatakse vereringesse verd, vaadatakse \u00fcle ka vere \u00fclesanded ja koostis; samuti tuleb e-kursusel teemaks vereloome. Lisaks eelnevale antakse e-kursusel \u00fclevaade organismi vedelikest ja vedelikuruumidest, kuna need on tihedalt seotud vereringega. Selle temaatika m\u00f5istmine loob aluse l\u00fcmfis\u00fcsteemi tundmisele, mis on j\u00e4rgmine teema p\u00e4rast vereringes\u00fcsteemi.<\/p>

      II moodul: l\u00fcmfis\u00fcsteem<\/span><\/strong><\/p>

      Teises moodulis vaadatakse \u00fcle l\u00fcmfis\u00fcsteem, mis on oluline osa inimese immuuns\u00fcsteemist ja vedelikuringlusest. Selle peamisteks \u00fclesanneteks on liigse koevedeliku eemaldamine, immuuns\u00fcsteemi toetamine ning rasvade transport seedetraktist vereringesse. L\u00fcmfis\u00fcsteem koosneb l\u00fcmfivedelikust, l\u00fcmfisoonetest, l\u00fcmfis\u00f5lmedest ja l\u00fcmfoidorganitest. E-kursusel vaadatakse k\u00f5ik need osad \u00fckshaaval \u00fcle ning tuuakse esile nende p\u00f5hifunktsioonid.<\/p>

      III moodul: hingamiselundite s\u00fcsteem<\/strong>
      <\/span><\/p>

      Kolmandas moodulis vaadatakse \u00fcle hingamiselundite s\u00fcsteem, kus fookus on hingamisteedel, pleural, keskseinandil ning hingamislihastel. Hingamiselundite s\u00fcsteemi k\u00e4sitletakse e-kursuse esimeses pooles seet\u00f5ttu, et kopsud on seotud v\u00e4ikese vereringega: kopsualveoolides toimub vere hapnikuga rikastamine ja s\u00fcsihappegaasi eemaldamine hingamisteede vahendusel.\u00a0\u00a0<\/p>

      IV moodul: n\u00e4rvis\u00fcsteem<\/strong>
      <\/span><\/p>

      Varasemad moodulid anal\u00fc\u00fcsisid erinevaid inimkeha s\u00fcsteeme. N\u00e4rvis\u00fcsteem on aga s\u00fcsteem, mis reguleerib k\u00f5igi varem k\u00e4sitletud s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6d. Selleks et n\u00e4rvis\u00fcsteemi olemust ja funktsioone lihtsam m\u00f5ista oleks, on n\u00e4rvis\u00fcsteemi osa paigutatud e-kursuse keskele. Praeguses moodulis on kesksel kohal keskn\u00e4rvis\u00fcsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne n\u00e4rvis\u00fcsteem erinevate osadega.\u00a0<\/p>

      V moodul: sensoorne s\u00fcsteem<\/span><\/strong><\/p>

      Sensoorne s\u00fcsteem liigitub oma sisult n\u00e4rvis\u00fcsteemi alla, kuid e-kursusel oleme teinud sellest eraldi mooduli, et selle s\u00fcsteemi toimimist lihtsam m\u00f5ista oleks. Sensoorses s\u00fcsteemis on kesksel kohal j\u00e4rgmised meeled: haistmismeel, n\u00e4gemismeel, maitsmismeel, kuulmis- ja tasakaalumeel, puute- ja temperatuurimeel ja lihasmeel.<\/p>

      VI moodul: endokriins\u00fcsteem\u00a0<\/span><\/strong><\/p>

      Kuuendas moodulis vaadatakse \u00fcle endokriinelundid, mis toodavad hormoone. Endokriinelundeid anal\u00fc\u00fcsitakse tsentraalsete, perifeersete, segaorganite ja teiste elundite p\u00f5hiselt. Samuti tuuakse moodulis esile, milliseid elundeid need hormoonid m\u00f5jutavad.\u00a0\u00a0<\/p>

      VII moodul: seedeelundite s\u00fcsteem<\/span><\/strong><\/p>

      Seedeelundite s\u00fcsteemis on kesksel kohal seedekanal ja seeden\u00e4\u00e4rmed, mis koostoimes tagavad s\u00f6\u00f6dud toidu l\u00f5hustamise ja toitainete imendumise peensoolest vereringesse. Sellest tulenevalt vaadatakse seitsmendas moodulis \u00fcle elundid, mis moodustavad seedekanali ja mis on seotud seedeens\u00fc\u00fcmide tootmisega.<\/p>

      VIII moodul: urogenitaals\u00fcsteem \u2013 kuseelundid<\/strong>
      <\/span><\/p>

      Kaheksandas moodulis k\u00e4sitleme urogenitaals\u00fcsteemi osa, keskendudes kuseelunditele. Kuseelundid koosnevad kuseloome-elunditest (neerud) ja kuseteedest (neeruvaagen, kusejuha, kusep\u00f5is ja kusiti). Need elundid vastutavad uriini tootmise, s\u00e4ilitamise ja v\u00e4ljutamise eest organismist. Nende peamisteks \u00fclesanneteks on vedeliku- ja elektrol\u00fc\u00fctide tasakaalu hoidmine, j\u00e4\u00e4kainete eemaldamine ja verer\u00f5hu reguleerimine. Kuseelundite normaalne toimimine on oluline kogu keha heaolu ja normaalse funktsioneerimise tagamiseks. Kaheksandas moodulis uuritakse neid elundeid p\u00f5hjalikult, selgitatakse nende ehitust ja funktsioone.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>

      IX moodul: urogenitaals\u00fcsteem \u2013 suguelundid\u00a0<\/span><\/strong><\/p>

      \u00dcheksas moodul keskendub urogenitaals\u00fcsteemi teisele osale \u2013 suguelunditele. Suguelundid jagunevad meestel ja naistel kaheks: v\u00e4lis- ja sisesuguelunditeks. Meestel on suguelunditeks munandid, munandimanused, seemnejuhad, lisa- ehk abisugun\u00e4\u00e4rmed, suguti ja munandikott. Naistel on suguelunditeks munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, suured ja v\u00e4ikesed h\u00e4bememokad ning kliitor. Moodul annab \u00fclevaate meeste ja naiste suguelundite erinevatest osadest ja nende funktsioonidest. Suguelundite peamine funktsioon on reproduktsioon ning hormonaalne tasakaal.\u00a0<\/p>

      6. \u00d5ppe sisu ja \u00f5ppemeetodid<\/h3><\/div>

      Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel k\u00e4sitletakse j\u00e4rgmiseid teemasid:<\/p>

      1. erinevate valdkondade piiritlemine;<\/li>
      2. s\u00fcdame ehitus;<\/li>
      3. suur ja v\u00e4ike vereringe;<\/li>
      4. organismi vedelikud ja vedelikuruumid;<\/li>
      5. vere \u00fclesanded, vere koostis, vereloome;<\/li>
      6. l\u00fcmfis\u00fcsteemi elundid;<\/li>
      7. l\u00fcmfi hulk ja koostis;<\/li>
      8. hingamisteed;<\/li>
      9. pleura ja\u00a0keskseinand;<\/li>
      10. seedekanal;<\/li>
      11. seeden\u00e4\u00e4rmed;<\/li>
      12. endokriins\u00fcsteemi tsentraalsed ja perifeersed organid, segaorganid ja teised elundid;<\/li>
      13. kuseloome-elundid;<\/li>
      14. kuseteed;<\/li>
      15. meeste suguelundid;<\/li>
      16. naiste suguelundid;<\/li>
      17. munaraku viljastumine, rasedus, s\u00fcnnitus jne;<\/li>
      18. n\u00e4rvis\u00fcsteemi jaotus: keskn\u00e4rvis\u00fcsteem ja perifeerne n\u00e4rvis\u00fcsteem;<\/li>
      19. sensoorne s\u00fcsteem: haistmismeel, n\u00e4gemismeel, maitsmismeel, kuulmis- ja tasakaalumeel, puute- ja temperatuurimeel, lihasmeel;<\/li>
      20. jne.<\/li><\/ol>

        Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel kasutatakse \u00f5ppemeetoditena videop\u00f5hist \u00f5pet, visuaalset \u00f5pet, anal\u00fc\u00fcsi, iseseisvat \u00f5pet, kirjalikke \u00fclesandeid ja teste.<\/p>

        7. \u00d5ppekeskkonna kirjeldus<\/h3>

        E-kursus toimub kodulehele integreeritud veebip\u00f5hises \u00f5pikeskkonnas, mis on osalejale k\u00e4ttesaadav \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. Kursus p\u00f5hineb videoformaadil, kus sisu edastatakse peamiselt audiokujul: koolitaja selgitab teemat slaidiesitluse taustal ning koolitaja pilti ekraanil enamasti ei kuvata. E-kursuse l\u00e4bimiseks tuleb kodulehel luua kasutajakonto, omada kiiret interneti\u00fchendust ning seadet, mis v\u00f5imaldab vaadata videoid ja esitada iseseisvaid t\u00f6id. Soovitatav on kasutada arvutit, kuid kursust saab \u00fcldjuhul l\u00e4bida ka nutiseadmega (nt nutitelefoniga).<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

        \n\t\t\t\t\t\t
        \n\t\t\t\t\t
        \n\t\t\t
        \n\t\t\t\t\t\t
        \n\t\t\t\t
        \n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

        8. L\u00f5pudokumentide v\u00e4ljastamise tingimused<\/h3>

        Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursuse l\u00e4bimise j\u00e4rgselt v\u00e4ljastatakse kas tunnistus v\u00f5i t\u00f5end. Tunnistuse v\u00e4ljastamise eelduseks on k\u00f5ikide \u00f5piv\u00e4ljundite saavutamine. Kui e-kursusel osaleja ei saavuta k\u00f5iki \u00f5piv\u00e4ljundeid, kuid l\u00e4bib e-kursuse v\u00e4hemalt 70% ulatuses, v\u00e4ljastatakse talle t\u00f5end. \u00d5piv\u00e4ljundite saavutamiseks tuleb teha omajagu iseseisvat t\u00f6\u00f6d: kirjalike \u00fclesannete tegemine (n\u00e4iteks k\u00fcsimustele vastamine, erinevate protsesside kirjeldamine jne), valikvastustega testide sooritamine, l\u00f5pptest ja kirjalik arvestus. Esitatud kirjalikud t\u00f6\u00f6d vaadatakse \u00fcle ja tagasisidestatakse 1\u20133 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Seej\u00e4rel saab liikuda j\u00e4rgmise mooduli juurde.<\/p>

        Tunnistus v\u00f5i t\u00f5end v\u00e4ljastatakse elektrooniliselt. Juhul kui soovite tunnistust v\u00f5i t\u00f5endit paberkandjal ja postiga saadetuna, on selle tr\u00fckkimine ja saatmine Eestimaa piires 15 eurot; kaugemale saatmine toimub vastavalt kokkuleppele. Paberkandjal tunnistus v\u00f5i t\u00f5end saadetakse postiga 1\u20133 kuu jooksul. Tasu tunnistuse v\u00f5i t\u00f5endi tr\u00fckkimiseks ja saatmiseks on kehtestatud lihtsal p\u00f5hjusel: kulu spetsiaalsele paberile, tr\u00fckkimisele, \u00fcmbrikule ja saatmisele ning aeg, mis kogu protsessiks kulub. Soovime hoida p\u00f5hifookust kursuste korraldamisel, mitte kulutada \u00fclem\u00e4\u00e4ra aega formaalsele poolele. Elektrooniliselt tunnistuse v\u00f5i t\u00f5endi v\u00e4ljastamine v\u00f5tab aega umbes 10 minutit, kuid paberkandjal kordades rohkem. Samas m\u00f5istame, et osa \u00f5ppijaid soovib tunnistust v\u00f5i t\u00f5endit paberkandjal, mist\u00f5ttu on see v\u00f5imalus meie poolt tagatud m\u00f5istliku tasu eest.<\/p>

        9. Koolitaja kvalifikatsiooni, \u00f5pi- v\u00f5i t\u00f6\u00f6kogemuse kirjeldus, mis on vajalik koolituse v\u00f5i \u00f5ppe l\u00e4biviimiseks<\/h3>

        Koolitaja peab olema l\u00e4binud anatoomia- ja f\u00fcsioloogiaalased \u00f5pingud (kursused), soovituslikult k\u00f5rgkoolis. Samuti peab koolitaja olema l\u00e4binud massaa\u017eialase pika v\u00e4lja\u00f5ppe ning edukalt sooritanud mass\u00f6\u00f6ri kutseeksami, kuna praegune inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus on suunatud eelk\u00f5ige mass\u00f6\u00f6ridele. Lisaks peab koolitaja omama v\u00e4hemalt 5-aastast kogemust t\u00e4iskasvanute \u00f5petamisel ja e-\u00f5ppe korraldamisel ning varasemat kogemust inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia kursuste l\u00e4biviimisel.<\/p><\/div>

        10. Kus saab registreerida inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusele? Kaua saab e-kursust l\u00e4bida?<\/h3>

        Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusele saad registreeruda siit<\/a>.<\/p>

        Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursust saab registreerimise j\u00e4rgselt l\u00e4bida \u00fcks aasta. E-kursust saab l\u00e4bida endale sobival ajal ja sobivas tempos, sest e-kursus p\u00f5hineb salvestatud videoloengutel.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        The Human Anatomy and Physiology e-course provides an overview of all human organs, i.e., systems: 1) circulatory system, 2) digestive system, 3) lymphatic system, 4) respiratory system, 5) urogenital system, 6) endocrine system, 7) nervous system, and 8) sensory system. In addition to the knowledge shared within one system, the links with other systems will also be explained. For example, how hormones produced by the adrenal gland affect the functioning of different organs, how the lymphatic system and the circulatory system are linked, how blood pressure affects the functioning of the kidneys, and so on.<\/p>","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"site-sidebar-layout":"right-sidebar","site-content-layout":"plain-container","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-853","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\nInimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus - TeadmisteRadar<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/anatoomia-ja-fusioloogia\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel antakse \u00fclevaade inimese k\u00f5ikidest elundkondadest ehk s\u00fcsteemidest: 1) vereringes\u00fcsteem, 2) seedeelundite s\u00fcsteem, 3) l\u00fcmfis\u00fcsteem, 4) hingamiselundite s\u00fcsteem, 5) urogenitaals\u00fcsteem, 6) endokriins\u00fcsteem, 7) n\u00e4rvis\u00fcsteem ja 8) sensoorne s\u00fcsteem. Lisaks \u00fche s\u00fcsteemi piires jagatavatele teadmistele selgitatakse ka seoseid teiste s\u00fcsteemidega. N\u00e4iteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid m\u00f5jutavad teiste elundite t\u00f6\u00f6d, kuidas on seotud l\u00fcmfis\u00fcsteem ja vereringes\u00fcsteem, kuidas verer\u00f5hk m\u00f5jutab neerude t\u00f6\u00f6d jms.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/anatoomia-ja-fusioloogia\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"TeadmisteRadar\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-03-28T14:51:08+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/anatoomia-ja-fusioloogia\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/anatoomia-ja-fusioloogia\\\/\",\"name\":\"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus - TeadmisteRadar\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2018-08-11T17:26:40+00:00\",\"dateModified\":\"2026-03-28T14:51:08+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/anatoomia-ja-fusioloogia\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/anatoomia-ja-fusioloogia\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/anatoomia-ja-fusioloogia\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/\",\"name\":\"TeadmisteRadar\",\"description\":\"Koolitused ja e-kursused\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#organization\",\"name\":\"TeadmisteRadar\",\"url\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/tr-logo-uus3.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/tr-logo-uus3.png\",\"width\":650,\"height\":143,\"caption\":\"TeadmisteRadar\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/multifarius.ee\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"}}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO Premium plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus - TeadmisteRadar","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/anatoomia-ja-fusioloogia\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus","og_description":"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursusel antakse \u00fclevaade inimese k\u00f5ikidest elundkondadest ehk s\u00fcsteemidest: 1) vereringes\u00fcsteem, 2) seedeelundite s\u00fcsteem, 3) l\u00fcmfis\u00fcsteem, 4) hingamiselundite s\u00fcsteem, 5) urogenitaals\u00fcsteem, 6) endokriins\u00fcsteem, 7) n\u00e4rvis\u00fcsteem ja 8) sensoorne s\u00fcsteem. Lisaks \u00fche s\u00fcsteemi piires jagatavatele teadmistele selgitatakse ka seoseid teiste s\u00fcsteemidega. N\u00e4iteks kuidas neerupealise toodetavad hormoonid m\u00f5jutavad teiste elundite t\u00f6\u00f6d, kuidas on seotud l\u00fcmfis\u00fcsteem ja vereringes\u00fcsteem, kuidas verer\u00f5hk m\u00f5jutab neerude t\u00f6\u00f6d jms.","og_url":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/anatoomia-ja-fusioloogia\/","og_site_name":"TeadmisteRadar","article_modified_time":"2026-03-28T14:51:08+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/multifarius.ee\/anatoomia-ja-fusioloogia\/","url":"https:\/\/multifarius.ee\/anatoomia-ja-fusioloogia\/","name":"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus - TeadmisteRadar","isPartOf":{"@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#website"},"datePublished":"2018-08-11T17:26:40+00:00","dateModified":"2026-03-28T14:51:08+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/multifarius.ee\/anatoomia-ja-fusioloogia\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/multifarius.ee\/anatoomia-ja-fusioloogia\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/multifarius.ee\/anatoomia-ja-fusioloogia\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/multifarius.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Inimese anatoomia ja f\u00fcsioloogia e-kursus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#website","url":"https:\/\/multifarius.ee\/","name":"TeadmisteRadar","description":"Koolitused ja e-kursused","publisher":{"@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/multifarius.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#organization","name":"TeadmisteRadar","url":"https:\/\/multifarius.ee\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/multifarius.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/tr-logo-uus3.png","contentUrl":"https:\/\/multifarius.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/tr-logo-uus3.png","width":650,"height":143,"caption":"TeadmisteRadar"},"image":{"@id":"https:\/\/multifarius.ee\/#\/schema\/logo\/image\/"}}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/853","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=853"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/853\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":39054,"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/853\/revisions\/39054"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/multifarius.ee\/eng\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=853"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}